Imelised uudised aasta lõpust, et uus saaks tulla palju parem!

Mitu päeva olen ringi käinud, kuklas see teadmine, et ma ju ometi pean oma armsaid blogikülastajaid teavitama sellest, mis uudiseid me saime veel eelmise aasta viimasel päeval. Teadupärast oli Põnnil 30.ndal PET-uuring. Kohapeal võttis ootamine aega, tuli olla söömata, jooma see-eest pidi palju. Kell liikus aeglaselt, uuringu algus viibis tund aega, aga lõpuks sai see … Loe edasi: Imelised uudised aasta lõpust, et uus saaks tulla palju parem!

Kui naha alla paigutatakse nõusid

Kui ma seda juttu siin mõni päev tagasi alustasin, sadas lund. Maa oli täitsa valge. Lapsed olid nagu nõiutud ja nõudsid õue. Said ka, korraks. Sest lumi sulas ju kohe ära. Aga ikkagi. Lumi. Pikemalt sisse juhatamata, mis meist siis edasi sai? Kui aus olla, siis seda aega, peale diagnoosi saamist, mäletan siiski üsna uduselt, … Loe edasi: Kui naha alla paigutatakse nõusid

Poolel teel

Kell saab kohe kaks öösel ja ma ei maga. Täna on kohe selline madalseisu esmaspäev vist. Parandan - teisipäev siiski juba. Kui õhtul olin lastele pesud-unejutud-musid-kallid-õlitamised ära teinud, märkasin, et Põnn on endiselt kuidagi....eemal. Pool tundi hiljem, kui piilusin nende toa ukse vahelt sisse, ei maganud ta ikka veel, vaatas hoopis oma suurte pruunide silmadega … Loe edasi: Poolel teel

Operatsioon

Olgu. Lähme siis edasi. Võtan teie lahkel loal teid kaasa meie tervenemise teekonnale. Sest teist plaani meil ju ometigi pole. Prioriteet on võita. Prioriteetidest rääkides. Olen küll ja veel kuulnud, näinud, lugenud neid lööklauseid ja raamatuid, tervendajate ja šamaanide videoklippe sellest, kuidas me peaksime elama hetkes, märkama head enda ümber, unustama mõttetused, asjad, mis ei … Loe edasi: Operatsioon