Värviliselt ja lenneldes

On laupäeva hommik. Sooja on väljas nii palju, et andis istuda öösärgis ja paljajalu trepil koos kohvitassiga. Ja kahe rüseleva koeraga. Kuna nende rüselus peab ALATI toimuma võimalikult inimese ligidal, seekord siis sõna otseses mõttes minu seljas, olin sunnitud tuppa tulema ja verandal oma kohvitassi tühjendama. Lapsed müravad magamistoas selmet end riidesse panna. Samas olekski … Continue reading Värviliselt ja lenneldes

Liistud siin, liistud seal, liistud iga nurga peal

Oleme jõudnud oma "majaehitusega" niikaugele, et käes on liistude panemise aeg! Kõigest neli aastat peale sisse kolimist! Hurraa! 😀 Ei saaks öelda, et me pole varem mõelnud liistudele. Aga siiani on olnud see veidi ületamatu probleem. Mitte küll igas seinas/põrandas, kuid on neid krohvitud seinu, mis on nii ebaloogiliselt ära lõpetatud, et sinna tundus võimatu … Continue reading Liistud siin, liistud seal, liistud iga nurga peal

Mis on head halvas ilmas?

Ma üritan olla ja jääda ülipositiivseks praegu ja mõelda välja need asjad, mis on positiivset selles, et esimesel juulil on sooja täpselt 10 kraadi (võib-olla nüüd õhtul hiljem isegi vähem, ei julge enam vaadata) Ma siis proovin. Esiteks tegime ahju tule, mis on ju mõnus. Muidu ju ei tee suvel eriti. Või noh, kui siis … Continue reading Mis on head halvas ilmas?

Kuidas ma oma aiaga jälle ära leppisin

Armastuses on ikka nii, et vahel tusatsed ja jonnid ja kui see möödas, on natuke piinlik, aga kergem hakkas ka. Praegu, peaaegu ära õitsenud õunapuu all istudes ja seda metsikut ilu enda ümber vaadates tundub see viimatine jonn nii mõttetu. Aga tunnete vastu ei saa, mina juba kord olen selline, kellele ei meeldi kanda maski … Continue reading Kuidas ma oma aiaga jälle ära leppisin

Viskan labida nurka ja jonnin natuke

Tulin just aiatiirult. Kõndisin ümber maja ja tekkisid jälle tuttavad tunded. Ma ei tea, kust otsast alustada ja mida üldse teha? Kuhu teha? Ostsime selle maja viis aastat tagasi (sügisel). Ehitustööde lõpust on ka juba piisavalt aega möödas, et nüüd juba ju võiks midagi teada. Küll öeldi mulle, et sa jõuad, aega on, iga asi … Continue reading Viskan labida nurka ja jonnin natuke

Läbimurre ehk veranda avamine

Täna, päev enne suurt Eesti sünnipäeva sai lõpuks tehtud see kauaoodatud veranda. Või noh, ei saa öelda, et päris valmis, aga auk on seinas ja enam ei pea minema õue kaudu, vatid seljas verandale, ette kujutama, et kuidas oleks seal istuda ja naudiskleda. Sest seda ma just praegu teen - naudisklen, küünalde säras ja norskav … Continue reading Läbimurre ehk veranda avamine

Hüvastijätt

Ma juba arvasin, et mul ei tulegi sel aastal enam vaimu pääle ja ma ei kirjutagi siia ainsamatki rida. Ja see intrigeeriv pealkiri ei tähenda teps mitte minuga hüvastijättu, vaid siiski aastaga. Ma olen vist natuke nagu postimehe ajakirjanik, kes tahab, et sa ikka kindlasti loo lahti teeksid. Noh, kuna sa seda juba tegid, siis head … Continue reading Hüvastijätt