Värviliselt ja lenneldes

On laupäeva hommik. Sooja on väljas nii palju, et andis istuda öösärgis ja paljajalu trepil koos kohvitassiga. Ja kahe rüseleva koeraga. Kuna nende rüselus peab ALATI toimuma võimalikult inimese ligidal, seekord siis sõna otseses mõttes minu seljas, olin sunnitud tuppa tulema ja verandal oma kohvitassi tühjendama. Lapsed müravad magamistoas selmet end riidesse panna. Samas olekski … Continue reading Värviliselt ja lenneldes

Lumi, lumi…a kus on pildid?

Üks tähelepanelik lugeja tegi märkuse, et eelmisest lumeteemalisest postitusest puudusid lume pildid, neil saarel pidavat lumest puudus olema. Aga palun, selline siis nägi välja meie tänane päev 🙂 Muide, lumememmedest pilti ei jõudnudki teha, sest kui seda teha plaanisin, olid memmed (seal oli tegelikult terve perekond olnud, ema, isa ja kaks last) juba kokku vajunud … Continue reading Lumi, lumi…a kus on pildid?

Algaja aedniku heietused

"Emme, mis sind rõõmsaks teeb?" küsis ühel vihmasel päeval mu kolme aastane tüdrukutirts. Vaatasin teda ja sain aru, et olen viimasel ajal olnud üsna torssis ja tusane. Kuid kui vaatan seda üdini muretut naerunägu, tuleb kohe meelde, mis mind õnnelikuks teeb. "Eks ikka teie, mu armsad. Ja päike. Ja soe" Jah, nii ongi. Mida aeg … Continue reading Algaja aedniku heietused

Ettevaatust – ainult koertest

Miks on nii, et pea ajab mõtetest üle, kuid kui teen arvuti lahti ja vajutan "Write", on sõrmed justkui kivistunud ja märkamatult on saanud tühja valge "paberi" vahtimisest mitu head minutit? Pole aimugi...Ühe toreda blogi kommentaariumis sel samal teemal arutledes ma juba proovisin enda jaoks selgust saada, kuid ei saanud. Käis läbi mõte, et tuleks rohkem … Continue reading Ettevaatust – ainult koertest

1. jaanuar pildis

Tahtsin postitust alustada sõnadega "Vaatamata vihmasele ilmale..." aga siis tuli meelde, et olen seda ennegi teinud 😀 Ja veel meenus, et kuulsin üht last rääkimas mingis saates, kus ta kirjeldas Eestit: no selline külm koht, koguaeg sajab vihma... 😀 Siiski, vaatamata vihmale, oli täna suur vajadus õue pääseda ja me läksime metsa. Väljas oli soe, varustasime … Continue reading 1. jaanuar pildis

Aiajuttu

Plaan oli suve jooksul ikka oma aias toimetamistest ka pajatada aga suvi on läinud sama kiirelt, kui kaob shokolaadikook meie pere toidulaualt. Nagu ikka on kevadel tavaliselt plaanid suured ja tahe palju asju maha panna ja istutada on mäekõrgune. Siis aga põrkan vastu reaalsust ja tänan õnne, et juuni lõpuks porgandiseemned lastega maha külvatud jõudsime. … Continue reading Aiajuttu

Kui ma õhtul üksi poodi sõitsin ja millega see kõik lõppes

Täna juhtus nii. Suurem poiss palus, et ma sõidaks kohalikku poodi ja talle midagi head tooks, et oleks mõnus jalgpalli vaadata. Ja kuna ta nii ilusti palus ja lubas õe-vennaga koju jääda ja mitte nendega enam mürada vaid rahulikke mänge mängida (yeah right! 😀 ), lükkasingi kummikud jalga, võtsin fotoka ka (igaks juhuks peab ju … Continue reading Kui ma õhtul üksi poodi sõitsin ja millega see kõik lõppes