Kaldemäe kodurestoran Oliivike

On pühapäeva õhtu, lesin oma voodis, kõht on täis maailma parimat toitu ja liigutada on raske. Tavaliselt kusagil restoranis ma alati jätan toitu järgi, sest ma puht füüsiliselt ei jaksa nii palju süüa, kui ette antakse. Kui aga tegemist tuleb restoraniga Oliivike, mille peakokk läheb sügisel esimesse klassi ja tema haldjalik abiline on ettekandja ning … Loe edasi: Kaldemäe kodurestoran Oliivike

Pilte talvest ja varakevadest

Kevad tuli. Meil siin Kaldemäel igatahes linnud laulavad, sopalombid on jääkihi alt välja sulanud ja lapsed naudivad juba nendes plätserdamist ja kaevamist. Minagi võtsin labida ja tassisin kasvuhoonest mulda välja. Peamiselt sellepärast, et kass sunnik on leidnud seal endale hea sooja koha, kus hädal käia. Kavuhoone uks oli katki ja ei käinud enam kinni ja … Loe edasi: Pilte talvest ja varakevadest

Väikesed patrioodid

Mis te arvate, mitu korda ma olen tänast postitust alustanud, kirjutanud ja jälle ära kustutanud? Isegi ei tea enam... Pea on mõtteid justkui koguaeg täis, vahel tulevad kohe eriti head, aga siis pole aega üles kirjutada. Ja nii on need varsti kadunud. Alles jäänutest saab lõpuks paras puder, kui ma lõpuks jõuangi arvutitaha ja kirjutama … Loe edasi: Väikesed patrioodid

Värviliselt ja lenneldes

On laupäeva hommik. Sooja on väljas nii palju, et andis istuda öösärgis ja paljajalu trepil koos kohvitassiga. Ja kahe rüseleva koeraga. Kuna nende rüselus peab ALATI toimuma võimalikult inimese ligidal, seekord siis sõna otseses mõttes minu seljas, olin sunnitud tuppa tulema ja verandal oma kohvitassi tühjendama. Lapsed müravad magamistoas selmet end riidesse panna. Samas olekski … Loe edasi: Värviliselt ja lenneldes