Lubasin kunagi ammu kirjutada-näidata, mis sai meie laste maja ehitamisest.

Olgu kohe öeldud, et meil puudub selleks vajalik aeg ja ka oskused, et seda ise teha, seega läks ikkagi ehitusmeeste abi vaja. Minul oli pilt ja ideed, nendel teostus. Mõne koha pealt oleks ma ise teisiti teinud, maja sai natuke liiga…kitsas ja proportsioonidest väljas aga samas, kui ise ei teinud, siis ei kobise ka. Seda enam, et me ise suutsime selle värvimisega veidi mööda panna ja pidime natuke kilplasi mängima.

Maja pildi leidsin internetist, hakkas kohe meeldima ja kui asukoht sai välja mõeldud, alustasid töömehed ehitusega ja kaks nädalat hiljem saigi maja valmis.

Enamus materjal oli oma kuurist, välja arvatud katus. Selleks valisime bituumensindli. Algul oli mõte laastukatus panna aga see oleks olnud siiski liiga kallis ja töömahukas. Bituumen sobib ka.

Laudis on pärit meie enda maja lagedelt. Lauad olid valged, mingi paksu värviga värvitud. Me algul arvasime, et majake võiks olla rootsipunane, no nagu Bullerby laste raamatust välja tulnud, siis saigi see värv juba ära ostetud. Lugesin veel purgi pealt, et muldvärv, eriti looduslik, olin ma juba sulanud ja pintsel käes hakkasin naerulsui maja võõpama. Kuna esimene kiht jäi peale ilusti, ei aimanud ma veel, et midagi võib viltu minna. Hoog oli sees, ilm oli mõnus, lapsed aitasid ja nii sai ka teine kiht kohe peale. Siis tuli Tom ja märkas, et kuskilt juba värv koorub maha…okei, natuke sai vist sinna liiga paksult, arvasin. Kui aga ka mitmest teisest kohast hakkas see maha tulema, sain aru, et kogu mu töö ja vaev oli asjata…panime oma kaks tarka pead kokku ja otsustasime värvi maha kraapida-lihvida. Et siis uuesti üle värvida….”Aga kui värviks hoopis heleroheliseks, nagu meie maja akna ääred, sulanduks ikkagi majaga paremini ja..” tuli mul mõte. Tomil ei olnud ka sellevastu midagi ja nii me suutsimegi kahe päeva jooksul maja värvi kolmandat värvi muuta…Igaks juhuks ikkagi lihvis Tom maja üle ketaslihvijaga, mille laenuks saime. Survepesuga proovisime ka seda punast enne maha saada aga see ei olnud eriti tõhus ja ei andnud tulemusi…Niisiis, nüüd on lastel armas rohelise-valgega majake, mida oleme natuke ka sisustada jõudnud.

Tom näiteks tegi meie vanast vahtrapuu lauast lastele kraanikausilaua. Mina tuunisin ära ühe vana sahtli ja panin selle seina riiuliks. Täitsa mõnus ja hubane on neil seal juba 🙂 Kardinad ka ette ja võib öelda, et ongi valmis 🙂

Aga vaadake ise 🙂 Kuidas meeldib? :))

Majake

DSC09245

 

 

 

 

 

Minust Kristiina

Tere tulemast pesapunujate virtuaalsesse pessa! Kolme lapsega pere kolis linnast maale ja hakkas vana taluhäärberi taastama. Kui hästi või halvasti meil siin on läinud, saab siit blogist lugeda. Kui on soov mõnd lugu või pilti kasutada, võetagu minuga ühendust.

12 comments on “Kuidas kilplased maja ehitasid

  1. Appi kui armas majake! Meil lapsi ei ole aga külaliste lastele tahaks kõll mõne armsa pesakese mängimiseks teha…

    Meeldib

    • Kristiina

      Me täname! 🙂 Selline maja kusjuures sobiks isegi külalistele, vähemalt mahub seal pikkupidi ilusti ära. Me ise oleme seal mõned mõnusad küünlaõhtud veetnud, kui lapsed magavad…:P

      Meeldib

  2. Ma usun, et iga laps oleks rõngas sellise maja üle! Nii vahva!

    Meeldib

    • Kristiina

      Aitäh! 🙂 Kui ma väike olin, hakkas isa mulle ka mängumaja ehitama aga see ei saanudki valmis. Nüüd siis ehitasime ise minu lapsepõlve unistuse ja lapsed tõesti veedavad seal palju aega…nagu ma isegi 😀

      Meeldib

  3. Tõesti super! Sellises elaks või ise!

    Meeldib

    • Kristiina

      Aitäh Lehti! Mul on sama tunne, et koli või ise sisse 😀 vahel ma lähengi sinna raamatut lugema ja võiks seal mitu tundi olla, ajataju kaob ära seal alati 😀

      Meeldib

  4. Tõeliselt armas! Minul oli ka esimene mõte, et sinna koliks isegi sisse 😀

    Meeldib

  5. Väga nummi ja nii tore, et midagi nii kapitaalset valmis saite! Selline majake oli mu lapsepõlve suur unistus…
    Eveli

    Meeldib

    • Kristiina

      On tõesti tore, saime ka enda lapsepõlve unistuse täita ja lastele ka ikka väga meeldib, nüüd on koht, kuhu vihma eest peitu pageda ja üleüldse kahekesi seal midagi sepitseda 😀

      Meeldib

      • Just, see peitu pugemine on ikka suur teema! Ja meie kliimas on selline stabiilne varjualune hädavajalik 🙂

        Meeldib

  6. Tõesti armas! Panen kohe meie To-Do-Listi lõppu kirja.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sellest, Mis On

"Ei ole kunagi ühtegi ülesannet, mis oleks liiga suur või liiga väike, kuna ainus ülesanne on see, mis on parajasti minu nina ees. Võib tunduda, et teha on tuhat asja, kuid tegelikult ei ole kunagi rohkem kui see üks." Byron Katie

Läbikäigu K

Edevuse keldripood

Lugemissoovituse blog

Meie loeme, Teie loete, kõik loevad

Toidutegu

söömine on ainus töö, mis toidab

Mutukamoos

arendavaid tegevusi lastega

lambrine

tegevused, mängud ja raamatud kõige väiksematele

Ja veel üks asi ...

Remondiblogi, aiablogi, sisustusblogi

%d bloggers like this: