14.04.15

See on see ilus Palojärve äärne, RMK rajatud grillimise ja mõnusa olemise koht, üks paljudest. Kahju on inimestest, kes ei suuda jääda viisakaks, enda järelt ära koristada ja aru saada, et nende jaoks on nii palju tehtud, et neil oleks mõnus olla. Tänulikkus ja viisakus on siiski õpitavad, ehk nad kunagi õpivad…muidugi võib ka olla, et prügi visati kõrval olevasse prügikasti aga linnud käisid rüüstamas ja tuul aitas kaasa. Seepärast ongi alati mõistlik prügi autosse kaasa võtta ja lähimasse KAANEGA prügikonteinerisse vedada. 🙂 Moraalijünger Kristiina Tohv teie teenistuses 😀

Jõuan oma loodusretkelt koju tagasi ja mida ma näen. Toakass Timmu maiustab õuekassi muruga. Nii see algab, algul paar sammu uksest, siis juba tiirud ümber maja, kuuri juurde uudistama ja juhhuu, territoorium ongi oma! Kahjuks arvab teine kass samuti ja koos need kaks eksisteerida ei oska. Annaks keegi kõige vägevam, et nad saaks aru, et kaks kassi saavad ka ühes majas ja hoovis elada, ei pea koguaeg kaklema.

Järgmisel päeval käisin avastamas vanu talukohti, mis olid maha jäetud. Kolme aastane poiss tundis muret, kas ka meie maja jääb nii kurvaks ja läheb katki, kui me kodust ära läheme? Täiesti õigustatud mure. Õnneks aga jõudsime järeldusele, et meie kodu polegi kunagi üksi, kassid on ikka kodus. Selle lahendusega poiss leppis, tundis ainult kaasa nendele kokku vajanud majadele…

Õhtul korrastasime natuke maja ümbrust, Tom võttis maha ühe vana puu, mille asemele tuleb aiamaa ja kasvuhoone. Väikesed abilised aitasid puu lõkkesse vedada, üksi poleks Tom kindlasti jõudnud… 😉

Blogisse 01

17.04

Päev hiljem oli hommik paljutõotavalt päikesepaisteline ja me olime lastega palju õues. Vaatasime üle kõik uued õitsejad ja imetlesime sinist aeda, õitsevad nii sinililled kui siniliiliad. Sekka ka mõned valged. Marjapõõsastel on juba ilusad rohelised lehed küljes

Selles korvis on üks talve üle elanud püsik, mille nime ma isegi ei mäleta aga tal on ka juba uued rohelised lehed küljes. Panin talle uue mulla ja jääme ootama…

Ilus päikesepaisteline taevas hakkas järjest tumenema, liginesid tumedad sajupilved…

Istusime lastega varju alla ja ootasime, mis saab. Äkki hakkas sadama suuri rahe terasid! Lapsed kilkasid ja jooksid rahe käes, terad sadasid otse kraevahele aga neil oli aina lõbusam.

18.04 Ja loomulikult oli järgmiseks päevaks kõik sulanud, nagu polekski eelmisel päeval maa valgeks sadanud.

See andis võimaluse meil jälle aias toimetada. Tom ehitas H-ga paar linnu pesakasti, meie E-ga likvideerisime ühte puukuuri kõrvale tekkinud laudade virna. Sorteerimine on vist see õigem sõna, sest likvideerimiseni me siiski ei jõudnud.

Vaatasin neid laudu ja ragistasin pead, mida millest teha saaks. Ei tahaks midagi lasta niisama ära mädaneda. Plaanis on mõelda välja lastele mingeid atraktsioone õues, aga selleks peab targematega koos plaane tegema 🙂

Töökale hommikupoolikule järgnes sportlik pärastlõuna, käisime ümbruses ratastega sõitmas, kuulasime metsas linnulaulu, jõime termosega kaasa võetud vett tee asemel, sest elekter oli ära läinud ja teed teha ei saanud. Tegelikult oleks saanud, kui ma oleksin tulnud sellepeale, et tikuga gaasipliidile tuli teha ja sellel vett keeta aga see on juba teine teema :))

Meie kandis on metsa maha võetud. Mõnevõrra isegi ju kurb vaatepilt.

Nädal lõppes ilusa värvilise vaatemänguga, jooksin kohe õue ja tegin lõdisedes mõned pildid loojuvast päikesest. See on ikka müstiline, kui erinev võib olla iga päev see valgus õues, ükski õhtu ei sarnane eelmisega. Jälle üks asi, mida ma linnas elades ei pannud tähele, majade vahelt ei paistnud lihtsalt seda ilu nii hästi silma. Siin, maal aga paistab see otse aknasse 🙂

Advertisements

Minust Kristiina

Tere tulemast pesapunujate virtuaalsesse pessa! Kolme lapsega pere kolis linnast maale ja hakkas vana taluhäärberi taastama. Kui hästi või halvasti meil siin on läinud, saab siit blogist lugeda. Kui on soov mõnd lugu või pilti kasutada, võetagu minuga ühendust.

7 comments on “Nädal pildis

  1. Kristiina

    Ma nüüd ei tea, kas see jõuab üldse kellegi readerisse, sest ma algul suutsin pooliku postituse juba avaldada ja siis pidin seda muutma aga ei tea, kuidas nö uuesti avaldada…ah, keeruline on see blogindus 😀

    Meeldib

  2. Jõudis! 🙂
    Mulle väga meeldivad sellised vanad talukohad, huvitav mõelda, kes ja kuidas seal elasid.
    Ning värvilise taeva pildid on lausa super!

    Meeldib

  3. Kristiina

    Aitäh! 🙂 taevas oli tõesti hästi ilus, õnneks jäi ka pildile just sellisena nagu silm seda nägi 🙂

    Meeldib

  4. Ilusti jõudis! Palun seleta võhikule, mis (miks) on õuekassi muru?

    Sinililled on teil nii ilusti klumpis – kas loomulik või ise tekitatud kooslus?

    P.S. Väga ilusad pildid!

    Meeldib

    • Kristiina

      Heh, tegelikult oli see muru ka toas, st kui panin toakassile, siis kuidas sain teist ilma jätta 😀 Kuna aga see õuekass on nii toas kui väljas ja siis jälle toas ja siis..ei hoopis välja tahtis jne jne 😀 siis tema toit ja vesi on toas, muru ka aga ükspäev tõstsin muru õue, päikese kätte 😀 Ilmselt ta naerab mu üle ja sööb värskelt tärganud veel ilusamat ja rohelisemat PÄRIS muru…aga toakass tunneb ilmselt end paremini, kui saab õuehärra eest midagi ära süüa, seega las tal siis jääb see tunne…:D Nende kraaklemised ja võimuvõitlus on kohati päris naljakas :))
      Sinililled olid siin algusest peale nii nagu nad on, ma ise pole midagi kuhugi juurde pannud, mul on tunne, et nad ise paljunevad, sest minu meelest eelmisel aastal polnud nii palju. Aga ma ei teagi, kas nad muidu kasvavadki nii või on äkki tädikeste ajast istutatud, peaks täitsa uurima.
      PS! Aitäh! :))

      Meeldib

  5. Kristiina

    Ja ma ei tea, kas sa küsisid kassimuru kohta üldiselt aga muidu olen toakassile igal aastal muru külvanud potti, et ta saaks ka seda närida, ta ju õues varem ei käinud. Nüüd tundub, et hakkab käima. Kui õuekass parasjagu toas on… 😀

    Liked by 1 person

    • Ma jah mõtlesin seda, et õuekass saab õues muru. Aga võrdsus on täiesti aktsepteeritav vastus :)) Mina ei saanud ju aru, mis värk meie lihavõttemuruga on, et kogu aeg libled pikali, kuigi kastsime. Kuni ükskord koju tulles nägin, kuidas kass meid ootas, istudes keset muru 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sellest, Mis On

"Ei ole kunagi ühtegi ülesannet, mis oleks liiga suur või liiga väike, kuna ainus ülesanne on see, mis on parajasti minu nina ees. Võib tunduda, et teha on tuhat asja, kuid tegelikult ei ole kunagi rohkem kui see üks." Byron Katie

Läbikäigu K

Edevuse keldripood

Lugemissoovituse blog

Meie loeme, Teie loete, kõik loevad

Lugemiselamused

Tallinna Keskraamatukogu kirjandusblogi

Toidutegu

söömine on ainus töö, mis toidab

Mutukamoos

arendavaid tegevusi lastega

lambrine

tegevused, mängud ja raamatud kõige väiksematele

Ja veel üks asi ...

Remondiblogi, aiablogi, sisustusblogi

%d bloggers like this: